Korporatiivkultuur – mis ja milleks see on?

Igas ettevõttes on olemas omad reeglid ja normid, mis on fikseeritud korporatiivdokumentides. Ja on olemas sellised reeglid, mis ei ole kusagil fikseeritud, kuid on vaikimisi püsima jäänud ja kõikide poolt järgitavad. Mõlemad on korporatiivkultuuri koosteosad. Ainult et korporatiivdokumentidel on olemas nimed ja nendega saab tutvuda verbaalselt, kuid kirjutamata reeglid jäävad tavaliselt sellisele tasemele: meil on nii kombeks / meil pole nii kombeks. Kirjutamata reegleid on keeruline tuvastada, kuid need vastavad alati nendele väärtustele, mis on sätestatud korporatiivdokumentides, ega ole nendega vastuolus.

Milleks on see ettevõtetele vajalik? Lühidalt – terve töökeskkonna ja produktiivse õhkkonna loomiseks, kus kõik töötajad tunnevad ennast mugavalt. Mitte niisama ei ole iga korporatiivkultuuri aluseks üldiselt kombeks saanud väärtused. Tuletame meelde neist põhilisemad: inimelu (ja sellega kaasnev personaalne areng), loodus (ja sellega kaasnevkeskkonnakaitse), vabadus ja õigus. Korporatiivkultuuri põhifunktsioon on nende väärtuste kaitsmine ja tugevdamine kõikidel tasemetel.

Teoreetiliselt on vaid neli erinevat korporatiivkultuuri tüüpi. Kuid inimeste poolt loodud organisatsioone on üha rohkem ja rohkem, ning kultuuride tüübid voolavad üksteisesse, ja lõpetavad puhtal kujul eksisteerimise. Siit algab kõige huvitavam osa. Korporatiivkultuuride segunemine – teekond unistusettevõtte loomise poole. Näiteks, enamusele kaasaegsetele ettevõtetele, kes on juba ammu turul, on iseloomulik turukultuur, idufirmadele – adhokraatiline kultuur.

Vaatleme lähemalt nende plusse ja miinuseid. Turukultuuri tüüp on hea, sest selles olevad töötajad on väga sihikindlad, sest ettevõte on välja töötanud hulgaliselt erinevaid tööriistu, mis aitavad kõrge motivatsiooni hoidmisel. Kuid on halb kõrge konkurentsi poolest, millega kaasneb ka püsirisk, et pidev võitlus juhtpositsiooni pärast muudab hierarhia keerulisemaks, mis tähendab, et parimad initsiatiivid, mis ei tule liidritelt, võivad jääda märkamatuks.

Adhokraatilisele kultuurile on omased initsiatiivikus, vabadus, vastutustunne, avatus ja andumus ühiskondlikule tegevusele, kuna kultuur kujuneb juba siis, kui ettevõte alles siseneb oma uuendusliku tootega turule. See kultuuritüüp on hea peaaegu igast küljest: idufirmade juhid on lähedased oma alluvatega, meeskonnaliikmete vaheline konkurents pole tihe, parimad algatused realiseeritakse. Hea igast küljest, välja arvatud ühest – varem või hiljem saab see otsa. Kui olukord, tänu millele projekt sai alguse, saab lahendatud, projekt kas kaob koos oma suurepärase kultuuriga, võib saab endale kõik turukultuuri jooned.

Mõlema korporatiivkultuuri plusside säilitamine – pole lihtne ülesanne. Kuid on olemas ettevõtteid, kellel on seni see õnnestunud: teha nii, et kõigil oleks hea – töötajatel, partneritel, investoritel. SOLARGROUP on üks selline ettevõte. Tuleviku ettevõte, kus arvestatakse kõikide meeskonnaliikmete huvidega. Me usume, et meie korporatiivkultuuri näide suudab inspireerida paljusid!