Kas oled väsinud otsustamast?
Decision fatigue (ego depletion, mental depletion) – liigsest otsustamisest tingitud jõuetus, psühholoogias populaarne mõista, mis kirjeldab seisundit, kui kognitiivsed oskused on madalseisus. Selle fenomeni avastajaks oli sotsiaalpsühholoog Roy F. Baumeister. Tuginedes uuringutele, saabub selline seisund siis, kui inimene on sunnitud langetama päevas liiga palju otsuseid või valima väga paljude variantide seast.
Pole just kõige meeldivam asi. Kuna muudab meid vähem produktiivsemaks. Mida rohkem otsuseid sa päevas langetad – seda raskem on sul otsustada järgmiste asjade üle. Sellele seisundile on vastuvõtlikud mitte ainult need, kes töötavad kõrge vastutusega ja juhtivatel positsioonidel, aga ka lapsevanemad ja kasvatajad jm. Pole tähtis, kui keerulised või lihtsad on inimeste otsused, puudutavad need igapäevaseid või globaalseid küsimusi, probleem on nende hulgas.
Kunagi soovitasid psühholoogid võtta vastu olulisi otsuseid päeva esimeses pooles – siis on need otsused ratsionaalsed, erinevalt õhtust, kui on juba kogunenud palju emotsioone. See osutus mitte päris õigeks, kuna paljude inimeste bioloogiline aktiivsus jääb päeva teisse poolde. See aga ei tähenda, et peab hakkama tegema keerulisi arvutusi eesmärgiga oma aktiivsuse tunnid välja uurida, ja nihutada tähtsate otsuste tegemine õhtust hommikusse – vastupidi. Seda ei pea kindlasti tegema! Kuid vabastada end paljude väiksemate otsuste tegemisest või vähendada nende arvu – pole teinud veel kellelegi halba, see on produktiivne ja ratsionaalne lähenemine.
Näiteks, on teada, et poliitikud vähendavad igapäevase riietuse valikuvariante 2-3-ni või suunavad selle otsustamise spetsiaalselt palgatud inimestele. Barack Obama, endine USA president, tunnistas oma intervjuus, et kannab ainult halle ja helesiniseid triiksärke sellepärast, et siis on tal vähem asju, mille üle otsustada, mitte seepärast, et talle ei meeldi teised värvitoonid. Kohtunikud langetavad rohkem positiivseid otsuseid, kui nad on söönud või puhanud. Kõik on väga lihtne: kui sa oled väsinud, siis kardad eksida ja valid kergema tee. Näiteks, keeldud kohtulahendi ülevaatamisest, kui sa oled kohtunik. Või lausa väldid otsuste langetamist, käivitades prokrastineerimise protsessi – lükkad otsustamise ja tegutsemise viimasele hetkele, keskendud kõrvalistele asjadele.
Oled kindlasti märganud sama lähenemist ka endal. Kui sa pead valima pikast, paljude erinevate roogadega menüüst ühe roa, siis ilmselt valisid sa seda, mida oled juba söönud, isegi siis, kui tegelikult oled valmis proovima midagi uut. Kui aga lühendada sama menüüd 6-7 roani – suureneb ka tõenäosus, et sa otsustad proovida uusi asju.
Investorid ja partnerid, oluliste projektide liikmed langetavad samuti palju otsuseid, mis mõjutavad nende elu. Kuidas langetada võimalikult tõhusaid otsuseid? Lihtne! Selles aitavad sind järgmised punktid:
• Otsusta ette ära kõik need asjad, mida saad ette ära otsustada. Mida sa täna sööd, mis kell lõunatad, mis kell lähed magama. Nii vähendad rutiini, kuna sa juba tead vastuseid nendele keerulistele küsimustele.
• Tee enne igat otsust 10-minutiline puhkepaus. Kui sa, näiteks, pead tegema otsuse, mis puudutab projekti ja lisaks veel valima kohvimasinat, siis tegele esmalt projekti puudutava ülesandega, puhka 10 minutit, siis hakka uurima erinevaid kohvimasinate pakkumisi. Nii on sul rohkem võimalusi valida just see õige, mitte kõige odavam või esimene ettejuhtuv kohvimasin.
• Järjesta otsused tähtsuse järjekorras. Esmalt otsusta kõige keerulisemad küsimused, väiksemad jäta viimaseks.
• Vähenda otsuste nimekirja. Küsi endalt: "Kas mulle on tõesti oluline teha see otsus täna?" Nii jõuad sa arusaamisele, et paljud otsused pole sulle tegelikult olulised. Näiteks, võib selguda, et tegelikult on sul täiesti ükskõik, millist värvi triiksärki sa kannad, ja selle otsuse teed sa samuti juba varakult ära.
• Kiida end! Iga õnnestunud otsuse eest, mida oled langetanud.
Ja nii on. Ära ole enda või teiste peale kuri, kui sul puudub tahtejõud, oled väsinud ja ei taha midagi otsustada. Roy F. Baumeister ja teised spetsialistid on juba ammu tõestanud, et tahtejõud — on loomulik ressurss, mida võib pideval kasutamisel vähemaks jääda. Nagu ka teised ressurssid, vajab see taastäitmist.