Äri ja unistused | Partneri Johann Butschbachi lugu
11 veebruar 2022
Hei! Minu nimi on Johann Butschbach ja ma olen SOLARGROUPi rahvuspartner Saksamaal.
Saksamaale kolisin 1996. aastal Venemaa Tomskist. Soovisin näha ja vallutada maailma. Mulle räägiti aina, et unistuste täitumiseks tuleb õppida. Ma õppisin Hamburgi ülikoolis autotööstuse erialal, sain inseneri lõputunnistuse kutse omandamise kohta.
Pärast õpingute lõpetamist tutvusin inimesega, kes esmakordselt rääkis mulle võrkturundusest ja võimalustest, mis sellega avanevad. Ma huvitusin ideest töötada igal pool, teenida piiramatult raha ja reisida maailmas ringi. Omada sõpru igas maailma nurgas. See oli nagu unistus, eufooria!
Erialase töö tegemine mul väga ei sujunud. Ma töötasid kord ühes, kord teises kohas. Ma tegin töösse pause, kuid antud valdkond on liiga kiiresti muutuv — omandatud teadmiste aktuaalsus kaob ruttu ja nõudlus minu kui spetsialisti järele, väheneb oluliselt.
2004. aastast proovisin kätt võrkturunduses. Alustasin sellega kolm korda, üritades õnnestuda erinevates võrkturundusettevõtetes. Ka siin ma tegin pause. Ma jälgisin oma inseneridest sõpru, kellega koos olin õppinud. Paljud neist töötasid samades kohtades, kuhu läksid pärast ülikooli, neil kulges kõik plaanipäraselt. Ja see, mida tegin mina, oli vaid lühiajaline.
Ma ei saavutanud võrkturundusega seda, mida vajasin. Positiivseid tulemusi oli vähe, motivatsioon edasi liikumiseks hakkas kaduma. Kohusetunne, pere ja kuhjuvad arved sundisid mind sellega edasi tegelema. Ja ma üritasin edasi.
Võrkturundusega tegelemise jooksul õnnestus mul tutvuda paljude projektidega. Üks selline oli tehnoloogiapõhine. Projekti Skype grupivestluses sain tuttavaks ja hakkasin lähemalt suhtlema Aleksander Manžulaga. 2016. aastal jagas Aleksander minuga infot, et 2017. aasta mais käivitatakse SOLARGROUPi projekt. Ma registreerusin ja liitusin sellega. Esimesel veebiserminaril rääkis Sergei Semjonov 2015.-2017. aastatel Dmitri Dujunoviga tehtud töödest. Kuulutas, et 1. juunil 2017 toimub partnerite kohtumine Moskvas. Ma väga tahtsin osaleda, kuid ei saanud sinna minna ja pidin nautima ürituse ülekannet.
Siis sain veebiseminaride kaudu teada, et minust 600 km kaugusel Saksamaal elab Viktor Arestov. Ta on projektiliige, ASiPP ettevõtte litsentsiaat, kes praktiseerib ametlikult Slavjanka tehnoloogial elektrimootorite moderniseerimist. Ma külastasin teda Bonne'is, tegin proovisõidu prototüüpidega. Me saime Viktoriga sõpradeks ja ma tahtsin tutvustada talle kohalikke ettevõtjaid, et müüa toodet Saksamaa territooriumil. Elektrijalgrattad muutusid Saksamaal üha populaarsemaks, ma plaanisin oma poe avamist. Kuid toodet siis veel polnud ja sellest ideest ei tulnud midagi välja.
Ma keskendusin partnerlusprogrammile. 2016.-2018. aastatel jagasin inimestele infot projekti kohta. Paralleelselt tegelesin teise alaga. Ma rääkisin SOLARGROUPist erinevatele inimestele, tuttavatele võrkturundusest ja mitte ainult, mittetuttavatele samuti. Ma ei saa öelda, et minu pakkumine oleks äratanud kellelgi suurt huvi. Enamikul inimestel olid omad tulusad ja usaldusväärsed projektid. Ma sain eitavaid vastuseid, kuid tänu sarnasele kogemusele leidsin endas jõudu edasi proovimiseks.
Nii jätkus kuni 2018. aasta augustini, kuni ma külastasin EcoFesti Minskis. Ma üritasin sinna jõuda kaks aastat. Üritusel tutvusin paljude saksa partneritega, kellega sain hiljem sõbraks. Ja 6 nädala pärast tekkis minu struktuuri 2 aktiivset partnerit. Sellest hetkest alates hakkas moodustuma minu partnerlusstruktuur.
Minu esimeseks eesmärgiks oli teenida 3000 eurot kuus. Põhimeeskond moodustus 2018 aastast kuni 2019 aastani. See oli minu partnerlusstruktuuri ja sissetuleku kasvamise tipphetk. Mu panus projekti suurenes 15 korda. 2020. aastal tegi koroonaviirus oma korrektuurid, aktiivsus hakkas langema, partnerid liitusid harvemini. Hetkel ei ole minu piirkonnas võimalik elada vaid sellest sissetulekust, kuid see on suurepärane lisasissetulekuallikas, uued perspektiivid ja võimalused.
Selle projektiga on mul seotud suured lootused. Kogu osalemise aja jooksul olen ma rõõmustanud iga saavutatud tulemuse üle. Ma unistasin sarnasest suurejoonelisest ja olulisest ettevõtmisest pikki aastaid! Ja kuigi ma pole kogu konstruktori vedur, annan ma oma panuse - see täidab mind rõõmu ja väärikusega. Kuuluvus antud projekti on mulle alati olulisem kui kasum.
Minu kui ettevõtte partneri elu on seotud mitte ainult eduga, vaid ka kohustustega. Partnerlustegevus on õpetanud mulle olema pidevalt aktiivne ja vastutulelik: vastama küsimustele, lahendama ülesandeid, parandama vigu, selgitama arusaamatuid olukordi ja valmistama esitlusi partneritelee, kes on kauged tehnilistest teemadest, muutma neid arusaadavaks uutele investoritele, kes soovivad anda oma panuse ja investeerida stabiilsesse ettevõtmisesse.
Ajapikku leidsin oma koha ettevõttes ja töötasin välja oma lähenemise. See ei juhtunud kohe. Kõikidel inimestel on erinevad omadused, minu omad koondusid punkti, kus olin igas asjas jõudnud teatud piirini, mida mul ei õnnestunud ületada. Ma justkui kartsin olla edukas. Kuid ma ületasin selle piiri, kui tekkis idee edendada Venemaa toodet Saksamaale. Ma õppisin rääkima oma lugu nii, et inimesed olid huvitatud. Selles ettevõtmises sõltub kõik sellest, kas sind usutakse või mitte.
Täna ma töötan 5 tundi päevas. Varem kulus rohkem aega, kuna puudus keelepõhine tehniline tugi ja ma võtsin saksa keele enda peale.
2019. aastal sai minust SOLARGROUPi rahvuspartner Saksamaal. Samal aastal tutvusin Pariisis Gilles Weberiga ja Birdi Gulshan Kumariga. Me olime ettevõtte esimesed rahvuspartnerid. See toetus, mida me pakkusime üksteisele, kannustas ja võimaldas säilitada motivatsiooni, et edasi liikuda.
Juba lapsepõlves pakkus mulle huvi üks küsimus: "Miks ei sõida autod elektriveoga?" Ma mõtlesin pidevalt sellele, kui mõttetult me raiskame oma ressursse. Kuid nüüd ma saan seda mõjutada. Meie projekti edendamiseks tuleb panustada kõik, kuna keskkonnasääste küsimused on aktuaalsed kõikides valdkondades.
Keeldumised ja ebaõnnestumised partnerlustegevuses on näidanud mulle, et kannatlikkus ja sihikindlus viivad soovitud tulemuseni ja lõpuks ka eduni. Saades niisama ühe miljoni, sa raiskad selle lihtsalt ära. Kuid tehes enne seda tööd, õpid hoidma ja kasvatama seda, mida olen panustanud. Partnelusäri on eriline kool. Mul on veel palju õppida. Nii palju, kui on inimesi, nii palju on ka lähenemisi. Partnerid omavahel jagavad pidevalt oma kogemusi, proovides rakendada teistel õnnestunud praktikaid.
Rahvuspartneriks olemine tähendab vastutada paljude teiste liikmete eest. Suurem osa inimesi regioonis ei jälgi pidevalt projekti arengut, külastavad veebilehte korra kuus ja puutuvad kokku erinevate küsimutega. Rahvuspartneri ülesanne on lühiinfo edastamine ja igas olukorras kiire lahenduse leidmine. Mina olen ühenduslüli oma regiooni partnerite ja kogu SOLARGROUPi meeskonna vahel. Nagu kõikidel rahvuspartneritel, peab ka minul olema selge arusaam, mis toob projektile rohkem kasu ja soodustab selle arengut. Mul on plaanis ühendada kolm saksakeelset regiooni ja moodustada Saksamaal edasimüügivõrgustik toodete levitamiseks.
Kuid ma endiselt unistan ülemaailmsest reisimisest ja liigun oma eesmärgi suunas samm-sammu haaval. Igale ettevõttega vastliitunule soovin ma öelda: tegutse, kuni sul on võimalus, nii kaua, kuniks sul jätkub jõudu. Hoia fookust oma eesmärgil ja sinule avaneb teekond.
Saksamaale kolisin 1996. aastal Venemaa Tomskist. Soovisin näha ja vallutada maailma. Mulle räägiti aina, et unistuste täitumiseks tuleb õppida. Ma õppisin Hamburgi ülikoolis autotööstuse erialal, sain inseneri lõputunnistuse kutse omandamise kohta.
Pärast õpingute lõpetamist tutvusin inimesega, kes esmakordselt rääkis mulle võrkturundusest ja võimalustest, mis sellega avanevad. Ma huvitusin ideest töötada igal pool, teenida piiramatult raha ja reisida maailmas ringi. Omada sõpru igas maailma nurgas. See oli nagu unistus, eufooria!
Erialase töö tegemine mul väga ei sujunud. Ma töötasid kord ühes, kord teises kohas. Ma tegin töösse pause, kuid antud valdkond on liiga kiiresti muutuv — omandatud teadmiste aktuaalsus kaob ruttu ja nõudlus minu kui spetsialisti järele, väheneb oluliselt.
2004. aastast proovisin kätt võrkturunduses. Alustasin sellega kolm korda, üritades õnnestuda erinevates võrkturundusettevõtetes. Ka siin ma tegin pause. Ma jälgisin oma inseneridest sõpru, kellega koos olin õppinud. Paljud neist töötasid samades kohtades, kuhu läksid pärast ülikooli, neil kulges kõik plaanipäraselt. Ja see, mida tegin mina, oli vaid lühiajaline.
Ma ei saavutanud võrkturundusega seda, mida vajasin. Positiivseid tulemusi oli vähe, motivatsioon edasi liikumiseks hakkas kaduma. Kohusetunne, pere ja kuhjuvad arved sundisid mind sellega edasi tegelema. Ja ma üritasin edasi.
Võrkturundusega tegelemise jooksul õnnestus mul tutvuda paljude projektidega. Üks selline oli tehnoloogiapõhine. Projekti Skype grupivestluses sain tuttavaks ja hakkasin lähemalt suhtlema Aleksander Manžulaga. 2016. aastal jagas Aleksander minuga infot, et 2017. aasta mais käivitatakse SOLARGROUPi projekt. Ma registreerusin ja liitusin sellega. Esimesel veebiserminaril rääkis Sergei Semjonov 2015.-2017. aastatel Dmitri Dujunoviga tehtud töödest. Kuulutas, et 1. juunil 2017 toimub partnerite kohtumine Moskvas. Ma väga tahtsin osaleda, kuid ei saanud sinna minna ja pidin nautima ürituse ülekannet.
Siis sain veebiseminaride kaudu teada, et minust 600 km kaugusel Saksamaal elab Viktor Arestov. Ta on projektiliige, ASiPP ettevõtte litsentsiaat, kes praktiseerib ametlikult Slavjanka tehnoloogial elektrimootorite moderniseerimist. Ma külastasin teda Bonne'is, tegin proovisõidu prototüüpidega. Me saime Viktoriga sõpradeks ja ma tahtsin tutvustada talle kohalikke ettevõtjaid, et müüa toodet Saksamaa territooriumil. Elektrijalgrattad muutusid Saksamaal üha populaarsemaks, ma plaanisin oma poe avamist. Kuid toodet siis veel polnud ja sellest ideest ei tulnud midagi välja.
Ma keskendusin partnerlusprogrammile. 2016.-2018. aastatel jagasin inimestele infot projekti kohta. Paralleelselt tegelesin teise alaga. Ma rääkisin SOLARGROUPist erinevatele inimestele, tuttavatele võrkturundusest ja mitte ainult, mittetuttavatele samuti. Ma ei saa öelda, et minu pakkumine oleks äratanud kellelgi suurt huvi. Enamikul inimestel olid omad tulusad ja usaldusväärsed projektid. Ma sain eitavaid vastuseid, kuid tänu sarnasele kogemusele leidsin endas jõudu edasi proovimiseks.
Nii jätkus kuni 2018. aasta augustini, kuni ma külastasin EcoFesti Minskis. Ma üritasin sinna jõuda kaks aastat. Üritusel tutvusin paljude saksa partneritega, kellega sain hiljem sõbraks. Ja 6 nädala pärast tekkis minu struktuuri 2 aktiivset partnerit. Sellest hetkest alates hakkas moodustuma minu partnerlusstruktuur.
Minu esimeseks eesmärgiks oli teenida 3000 eurot kuus. Põhimeeskond moodustus 2018 aastast kuni 2019 aastani. See oli minu partnerlusstruktuuri ja sissetuleku kasvamise tipphetk. Mu panus projekti suurenes 15 korda. 2020. aastal tegi koroonaviirus oma korrektuurid, aktiivsus hakkas langema, partnerid liitusid harvemini. Hetkel ei ole minu piirkonnas võimalik elada vaid sellest sissetulekust, kuid see on suurepärane lisasissetulekuallikas, uued perspektiivid ja võimalused.
Selle projektiga on mul seotud suured lootused. Kogu osalemise aja jooksul olen ma rõõmustanud iga saavutatud tulemuse üle. Ma unistasin sarnasest suurejoonelisest ja olulisest ettevõtmisest pikki aastaid! Ja kuigi ma pole kogu konstruktori vedur, annan ma oma panuse - see täidab mind rõõmu ja väärikusega. Kuuluvus antud projekti on mulle alati olulisem kui kasum.
Minu kui ettevõtte partneri elu on seotud mitte ainult eduga, vaid ka kohustustega. Partnerlustegevus on õpetanud mulle olema pidevalt aktiivne ja vastutulelik: vastama küsimustele, lahendama ülesandeid, parandama vigu, selgitama arusaamatuid olukordi ja valmistama esitlusi partneritelee, kes on kauged tehnilistest teemadest, muutma neid arusaadavaks uutele investoritele, kes soovivad anda oma panuse ja investeerida stabiilsesse ettevõtmisesse.
Ajapikku leidsin oma koha ettevõttes ja töötasin välja oma lähenemise. See ei juhtunud kohe. Kõikidel inimestel on erinevad omadused, minu omad koondusid punkti, kus olin igas asjas jõudnud teatud piirini, mida mul ei õnnestunud ületada. Ma justkui kartsin olla edukas. Kuid ma ületasin selle piiri, kui tekkis idee edendada Venemaa toodet Saksamaale. Ma õppisin rääkima oma lugu nii, et inimesed olid huvitatud. Selles ettevõtmises sõltub kõik sellest, kas sind usutakse või mitte.
Täna ma töötan 5 tundi päevas. Varem kulus rohkem aega, kuna puudus keelepõhine tehniline tugi ja ma võtsin saksa keele enda peale.
2019. aastal sai minust SOLARGROUPi rahvuspartner Saksamaal. Samal aastal tutvusin Pariisis Gilles Weberiga ja Birdi Gulshan Kumariga. Me olime ettevõtte esimesed rahvuspartnerid. See toetus, mida me pakkusime üksteisele, kannustas ja võimaldas säilitada motivatsiooni, et edasi liikuda.
Juba lapsepõlves pakkus mulle huvi üks küsimus: "Miks ei sõida autod elektriveoga?" Ma mõtlesin pidevalt sellele, kui mõttetult me raiskame oma ressursse. Kuid nüüd ma saan seda mõjutada. Meie projekti edendamiseks tuleb panustada kõik, kuna keskkonnasääste küsimused on aktuaalsed kõikides valdkondades.
Keeldumised ja ebaõnnestumised partnerlustegevuses on näidanud mulle, et kannatlikkus ja sihikindlus viivad soovitud tulemuseni ja lõpuks ka eduni. Saades niisama ühe miljoni, sa raiskad selle lihtsalt ära. Kuid tehes enne seda tööd, õpid hoidma ja kasvatama seda, mida olen panustanud. Partnelusäri on eriline kool. Mul on veel palju õppida. Nii palju, kui on inimesi, nii palju on ka lähenemisi. Partnerid omavahel jagavad pidevalt oma kogemusi, proovides rakendada teistel õnnestunud praktikaid.
Rahvuspartneriks olemine tähendab vastutada paljude teiste liikmete eest. Suurem osa inimesi regioonis ei jälgi pidevalt projekti arengut, külastavad veebilehte korra kuus ja puutuvad kokku erinevate küsimutega. Rahvuspartneri ülesanne on lühiinfo edastamine ja igas olukorras kiire lahenduse leidmine. Mina olen ühenduslüli oma regiooni partnerite ja kogu SOLARGROUPi meeskonna vahel. Nagu kõikidel rahvuspartneritel, peab ka minul olema selge arusaam, mis toob projektile rohkem kasu ja soodustab selle arengut. Mul on plaanis ühendada kolm saksakeelset regiooni ja moodustada Saksamaal edasimüügivõrgustik toodete levitamiseks.
Kuid ma endiselt unistan ülemaailmsest reisimisest ja liigun oma eesmärgi suunas samm-sammu haaval. Igale ettevõttega vastliitunule soovin ma öelda: tegutse, kuni sul on võimalus, nii kaua, kuniks sul jätkub jõudu. Hoia fookust oma eesmärgil ja sinule avaneb teekond.