Miks ei toimu Venemaal tehniliste innovatsioonide ulatuslikku juurutamist: СовЭлМашi spetsialistide artikli ülevaade
Paljud Dujunovi mootorid projekti investorid on huvitatud innovatsiooni saatusest Venemaal, kus leiutised jõuavad harva täie realiseerumiseni. Miks õnnestub vaid vähestel uuendusmeelsetel ettevõtetel ellu jääda ja milline oluline eelis on meie projektil? СовЭлМашi töötajad Jana Teplova ja Juri Agrikov pühendasid sellele elulise tähtsusega küsimusele terve artikli, mis ilmus populaarteadusliku ajakirja "Изобретатель и рационализатор" (eesti keeles "Leiutaja ja ratsionaliseerija") viimases numbris (№ 4/2020 aasta), "Oma arvamuse" rubriigis.
Autoreid huvitas, miks ei toimu Venemaal tehniliste innovatsioonide ulatuslikku juurutamist, vaatamata sellele, et riigi valitsus on võtnud suuna toetada innovaatilisi leiutisi ning loodud mitmeid teaduse ja tehnoloogia toetusprogramme.
Artikli autorite arvates on paljude ideede hävitajaks olnud sama majandussüsteem, mis pidi neid arendama.
"Pangasüsteem pole peaaegu üldse adapteeritud riskiprojektidega töötamiseks, ja oma olemuselt on kõik uuenduslikud algatused sellised. Alustades eraldatud vahendite mahust ja ületamatutest intressimääradest, lõpetades tingimustega, mis on seatud kohustuste täitmiseks. Paraku krediidimääradest sageli ei piisa, et projekti realiseerida. Õigeaegsete tulemuste saavutamine võib teatud põhjustel nihkuda, ettevõte ei täida oma kohustusi võlausaldajate ees... skeem töötab innovaatilise äritegevuse väljasuretamiseks, vaatamata valitsuse loodud toetusmeetmetele."
Tundub, et pankadele on ettevõtte laostumine lausa kasulik: krediteerimise käigus tagasihoidlikult hinnatud vara konfiskeeritakse ja müüakse turuhinnaga maha, kogu vara läheb üle kolmandatele isikutele.
Siiski tuleb mõista, et siin me ei räägi innovaatorite suutmatusest juhtida enda ja kaasatud ressursse. Uuenduslikud projektid on oma olemuselt alati riskantsed. Nende realiseerimiseks on vaja korralikku rahavaru ja palju aega. Tänapäeva innovatsioonide maailmas ei ole sellist arusaama nagu põlve peal või garaažis nokitsemine. Milliseid ressursse on vaja oma ideede või patenti muutmiseks lõpptoodanguks?
Tööressurss. Siin peame silmas teadlaste, inseneride, tehnoloogide, disainerite, programmeerijate, analüütikute, majandusteadlaste jt inimeste tööd.
Materiaal-tehniline baas: seadmed, materjalid, tarkvara.
Kolmandate osapoolte teenused: alates ruumide rentimisest sertifitseerimisteenusteni välja.
Leiutise edukat realiseerimist võivad mõjutada muud välisfaktorid: sanktsioonid, konkurendid, tugev turumonopol ja muud. Tõenäosus tähtaegadega hilja jääda ja oma kohustusi täitmata jätta on üpris suur. Toetust saanud innovatsioonitegevust muudavad keeruliseks erinevad kontrollid, kooskõlastamised ja aruandluse esitamine, mis hirmutavad potentsiaalseid tellijaid minema.
Süsteemi lõksu langenud innovatsiooni näitena võime tuua Zetta projekti. Elektrisõiduki arendajatel ei jätkunud raha, et alustada katse-tööstusliku kokkupanekut, uut laenu aga neile ei väljastatud ettevõte kõrge riskifaktori tõttu. Nende vastu olid ka tekkinud asjaolud: tõusnud dollari kurss ja välismaalt tellitud detailide tarne peatamine, mis oli tingitud ülemaailmsest pandeemiast. Projekti lõpetamiseks üritab ettevõte teenida lisa inseneriteenuste pakkumisega.
Kas Venemaa uuendusmeelsetel ettevõtetel on väljapääs või olukord on lootusetu? Artikli autorid usuvad, et üheks lahenduseks võib olla ühisrahastus. Kollektiivne rahastamine vabastab innovaatorid koormavatest tingimustest ning investoritele annab võimaluse oma investeeringud tagasi saada, kui plaanilised näitajad on saavutatud, ja saada tulevikus ettevõte varade osanikuks.
"Ühisrahastus kinnitab investeerimissuundade turul aina tugevamalt oma positsioone, seda tänu erakordsetele võimalustele teha koostööd nii mitmete investoritega ja projektidega, ilma vahendajaid kaasamata..." Ühisrahastusprojekte realiseeriv ettevõte on vastutav oma investorite ees. Paljud inimesed saavad innovatsiooni arendamisele oma käed külge panna ja moodustada väga soodsatel tingimustel personaalseid investeerimisportfelle tulevikus tulu teenimiseks. Kuigi mõlemad osapoolel kannavad teatud riske, siis kollektiivne ja hajutatud, vahendajavaba investori mudel tõenäoliselt võimaldab suuremal määral kompenseerida vähemalt alarahastusega kaasnevat ohtu.
Täisversiooni saate lugeda veebilingi kaudu - https://clck.ru/SNxEG
Maailmas populaarsust koguvad ühisrahastusprojektid on Venemaal hetkel veel haruldane nähtus. Dujunovi mootorid projekt on unikaalne, kuna ei käi sissekäidud rada, vaid sillutab oma teed. Täiesti võimalik, et tulevikus käivad sama teed ka teised Venemaa innovaatorid.