Mis teeb meid tugevamaks?

Friedrich Nietzsche on öeldnud: "Kõik, mis ei tapa, teeb mind tugevamaks." Selles tsitaadist sai paljude inimeste lemmik. Kuna see fraas, mis on kontekstist välja rebitud ja mitte päris õigesti tõlgendatud,kõlab romantiliselt. Tegelikult pidas Nietzsche silmas eranditult ja ainult Üliinimest — tema väljamõeldud evolutsiooniastet, mis tema meelest peaks järgnema targale inimesele. Tsitaadi autor ei andnud kellelegi ülivõimeid ja pole kunagi väitnud, et pidevad raskused ja katsumused on võimelised muutma kedagi meist tugevamaks.
Seda kinnitab kaasaegne teadus. Ja kõik kaasaegsed suundumused, mis põhinevad teaduslikel andmetel (nagu bodypositivity), lükkavad kergesti ümber väite — võitlus annab jõudu. Pidev võitlus ja sellega kaasnevad pinges ressurssid ei tugevda vaid kurnab inimest.

Kuid mis tugevdab, kui mitte võitlus? Süveneme veidi statistikasse. Finantsteadlikkuse tundide populariseerimine on andnud oma tulemusi ja 2021. aastaks jõudis fonditurule 15 miljonit venelast ehk 15 miljonit uustulnukat, kes pole üle elanud ühtegi kriisi. Mida teevad mõned neist praegu? Lahkuvad. Loobuvad. Paanitsevad, on pettunud. Eksperdid ütlevad neile: lahku. Müü oma varad, fonditurg pole mõeldud sinule. See on mõeldud inimestele, kes oskavad oodata. Neile, kes teevad järeldusi, leiavad üles enda vead, muudavad oma eesmärke ja ehitavad ümber kogu oma strateegia. Selline inimene seljatab kriisi ja ei pea enam kunagi midagi kartma. Ajalugu on näidanud, et iga kriis on mööduv, ning majandus ei lagune ja äritegevus jätkab oma arengut. Paradoksaalne, kuid on olemas perioode, mil parimaks strateegiaks on tegevusetus. Tuleb vaheldada aktiivsus- ja tegevusetusperioode, orienteerudes jooksvale olukorrale, ja osata oodata, eriti siis, kui osaled mitmes investeerimisprojektis korraga.

Näiteks, SOLARGROUPi investorite vaikuseperiood just lõppemas ning algab aktiivtegevuste periood, mis on seotud projekti kasvava nõudlusega, ja seda ei soovitata käest lasta. Kuna ettevõte püsivalt arendab ja juurutab uusi tööriistu, mis võimaldavad aeglustada projekti realiseerimistempot käesolevate tingimuste valguses, ning investoritel, nii uutel kui vanadel, hoida ja mitmekordistada oma kasumit.

Kõigil meist on välis- ja siseressursid. Suurem osa inimesi on keskendunud välistele: oma varale, tööle, ärile, staatusele jm. Näiteks, inimene on investeerinud esmakordselt ja hakkas stressama: kartma, et tegi vea, et saab tüssata — ja ootab just seda. Esimeste raskuste ilmnemisel loobub ja hakkab paanitsema, tema siseressursid on stressi tõttu ammendunud. Ta ei pruukinud isegi teada, et tema siseressursid on otseselt seotud välistega. Ja ei suhtu kriisi kui etappi, mis võib midagi õpetaja ja viia uuele tasemele, vaid kui krahhi ja kinnitust leidnud hirmudesse.

Me ei alustanud niisama juttu sellest, kuidas reageerida kriitikale, omandada kasulikke äriharjumusi ja säilitada töövõimet. See on see, mis aitab igaühel meist kinnitada oma sisemisi ressursse — ja annab jõudu võidelda edasi. Tegevusetuse strateegia, millest räägivad eksperdid, ei tähenda diivanil lesimist ja lakke vahtimist. Selle all peetakse silmas aktiivset tegevusetust: sellest, mida sa saad enda jaoks tegevusetus olekus ära teha (oma siseressurside kinnitamiseks) sõltub, kas sa saad omandada ja tugevdada oma siseressursse, kui oled kogunud piisavalt jõudu, et tegutseda.

Seega, vastus küsimusele: "Mis teeb meid tugevamaks", on umbes järgmine: "Me ise ja diversifikatsioon teeme end tugevamaks". Difersifikatsioon on strateegia, mis on suunatud pikaajalisele tulemusele, mille ajal õpib investor oma ressursse ümber suunama ja ootama. Ehk tegutsema ja olema tegevusetus olekus iseenda hüvanguks.