IPO vastu: Miks Mars ja teised korporatsioonid ei emiteeri oma aktsiaid?
Täna räägime tuntud ettevõtetest, kelle aktsiad pole börsil esindatud. Nende kaubamärgid on ammu muutunud edu sünonüümideks ja vallutanud maailmaturu, kuid omanikud eelistavad hoida oma saavutustest madalat profiili ega korralda IPO-sid (aktsiate esmane avalik pakkumine).
Selline käitumine annab korporatsioonidele võimaluse avaldada oma finantsaruandlust, seepärast eelistavad osad ettevõtted hoida saladuses kasumi, käibe ja võlgadega seotud infot.
Oleme koostanud nimekirja kuuest suurettevõttest, kes jätavad oma finantsteavet publikule avalikustamata:
1. Mars on olnud turul alates 1911. aastast. Selle äritegevuse asutaja oli Franklin Clarence Mars ja kogu ettevõte on siiani ühe perekonna kätes. Korporatsioon on loonud palju kaubamärke, nende toodetest on kujunenud supermarketite müügihitid. Kõik tunnevad ära maiustusi nagu Bounty, Snickers, Milky Way, Twix, Juicy Fruit. Sellel maailmategijal on ainuüksi USA-s 20 tootmisüksust! 2018. aastal oli Marsi tulu 35 miljardit dollarit. Korporatiiveetika keelab ettevõtte töötajatel ajakirjandusega suhtlemist, privaatsus on nende töö prioriteediks.
2. Hollandi eraettevõte Vitol Group tegeleb energiaressurside müügi ja töötlemisega. Võib öelda ka, et Vitol Groupist on saanud vahendaja naftakorporatsioonide ja miljonite ostjate vahel. Ameerika äriajakirja Fortune andmetel on Vitol Grupit igaminutiselt merel vähemalt 200 erilastiga tankerit. 2018. aastal ulatus Vitol Groupi käive 231 miljardi dollarini, kuid oma kasumiandmeid hoiab ettevõte kiivalt saladuses.
3. IKEA ajalugu sai alguse 1943. aastal kataloogikaupade müügist. Tänaseks on äri enam kui edukas: ettevõttel on üle maailma 208 000 töötajat ja 422 mööblikauplust. IKEA omanikud on saanud korduvaid pakkumisi oma ettevõtte finantsteave avalikustamiseks ja kasvuinvestorite meelitamiseks, kuid järjepidevalt sellest keeldunud. Ingvar Kampradi arvamusel peaks ettevõte vältima sõltuvust erinevatest finantsinstrumentidest.
4. Oma 150-aastase ajaloo jooksul on Cargillist saanud USA suurim eraomanduses olev ettevõte. Põhitegevuseks on teravilja müük, kuid tänaseks on sellele lisandunud ka metallikaubandus, logistika, lihatootmine ja muu. Omanikuks on kaks perekonnaklanni, keda on korduvalt kritiseeritud keskkonnakahju tekitamise ja oma ettevõtetes inimõiguste rikkumiste eest.
5. Huawei on Hiina suurim eraettevõte, mis hoidis 2019. aasta müügitulu alusel maailma riigiettevõtete edetabelis 15. kohta. Ettevõttet oli asutanud 1987. aastal endine sõjaväelane. Tol ajal oli organisatsiooni tegevusvaldkonnaks telefoniseadmete edasimüük; stardikapitalina kasutati registreerimiseks minimaalset vajalikku summat ehk umbes 5000 $. 1990ndate lõpus sisenes Huawei teiste riikide turgudele. Tänaseks on ettevõttest saanud rahvusvaheline gigant väikeelektroonika ja kommunikatsioonivahendite valdkonnas. Kuid, nagu ka varasematel aastatel, puudub selle juhtkonnal huvi börsile sisenemise vastu, kuna see kahjustab pikaajalisi äriplaane.
6. Kingston Technology ettevõte on üks juhtivaid mälukaartide tootjaid. Tema peamise konkurendi ADATA Technology korporatsiooni osa moodustab ainult 4,8 %, samal ajal ulatub Kingston Technology'il sama näitaja 68,5 %. Ettevõttel on korraga neli tootmisüksust: kaks Hiinas, üks USA-s ja Taiwanis. Ettevõtte asutajad, insenerid John Tu ja David Sun, peavad oma edu aluseks ausat suhtumist oma töötajatesse.
Mis te arvate, mis võib olla ettevõtte omanike finantsaruannete varjamise põhjuseks?